Vähesed taimed tekitavad nii vähe probleeme kui koldrohi. Tema võrsed laiuvad ja keerduvad tihedalt üksteise ümber, moodustades madala vaiba.
Omab tähtsat kohta kiviktaimlas kus rõõmustab kõiki pikka aega oma punast värvi õitega.
Külv: märtsis – aprillis istikuteks või avamaale talve-alla. Seemned vajavad eelnevat stratifitseerimist: külvata seemned mulla peale, niisutada pihustiga, katta klaasiga ja panna külmkappi (temperatuur +5+7°C). Hoida 14 päeva ja tõsta seejärel tubastesse tingimustesse. Kindlasti jälgide niiskuse olemasolu ja aegajalt tuulutada.
+18+20°C juures ilmuvad tõusmed 15-30 päevaga. Peale kahe pärislehe ilmumist, tõusmed pikeeritakse, avamaale istutatakse mai lõpus jättes taimede vahekauguseks 10-15 cm. Mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab kohevat, vett läbilaskvat, niisket pinnast ja päikeselist kasvukohta kuid talub ka poolvarju.
Õitseb juunis -augustis.
Eng.: Kidney Vetch. Suom.: Masmalo. Sven.: Getväppling. Bot. syn.: Anthyllis linnaei auct.
* Ravimtooraineks on hariliku koldrohu ürt, mida kogutakse õitsemisperioodil, kuna siis sisaldab taim flavonoide.
Rahvameditsiin kasutab keedust unetuse, kõhuvalude, maohaavandite,, lastel epilepsia ja ehmatuse korral. Lastele tehakse epilepsia korral vanne.
Koldrohu kogumine ja ettevalmistus.
Äsja korjatud koldrohu õied tuleb koheselt kuivatada varjulises kohas.
Taime aktiivsed toimeained: parkained, saponiinid, ksantofüll jt erinevad pigmendid.
Taime ravitoime ja võimalikud kasutusalad.
Koldrohi kuulub mitmesuguste teesegude koosseisu, mida soovitatakse kevad-sügisesteks ravikuurideks, mis on suunatud organismi tervendamiseks, aga tema koosseisus on aineid, mis aitavad köha korral.
Koldrohu tee: võtta 1 spl koldrohu õisi ilma latvadeta ja valada peale ¼ liitrit keeva vett (lasta tõmbuda 15 min), seejärel kurnata. Seda tõmmist võib kasutada nii sees- kui välispidiselt.